Kalmaari Kalmeri Kadumine

Kalmaari Kalmer ja Sandla Poe Pimedus Kalmaari Kalmer oli kunagi tavaline mees,

kuni alkohol ja lagunev meel hakkasid tema reaalsust murendama. Iga lonksuga muutusid varjud pikemaks

ja hääled selgemaks. Sandla pood, kus ta nooruses käis, hakkas teda uuesti

ligi tõmbama – eriti selle tagune pimedus. Seal kuulis ta sosinaid, mis kõlasid nagu tema enda hääl.

Varjud keerdusid ebaloomulikult ja põrand tundus pehme nagu mereliiv. Kalmer ei teadnud

enam, kas nähtu oli tema vaimu mäng või miski, mis elas poe taga juba enne teda.

Ühel purjus õhtul astus ta Sandla poe tagauksest sisse. Riiulid näisid elavat, vääneldes nagu kalmaari

kombitsad. Poe omanikke ei nähtud enam kunagi. Kalmer jäi, lõksus koha ja enda