Kooli öised saladused

Kuressaare Vanalinna Kool nägi päeval välja rahulik – kriuksuvad trepid, kriiditolm õhus

ja vanad seinad, mis olid näinud rohkem põlvkondi kui keegi oskas kokku lugeda.

Aga öösiti… öösiti ei olnud kool kunagi päris tühi. Valvur Juhan teadis seda.

Ta oli aastaid kuulnud, kuidas pärast südaööd hakkas kooli vana kell helisema. Mitte valjult –

pigem nagu keegi koputaks ajale aeglaselt, eksinult. Kell, mis tegelikult enam

ei töötanud. Ühel sügisesel ööl, kui udu roomas mööda Vanalinna tänavaid, kuulis Juhan midagi

uut. Laste sosinat. See tuli kolmandalt korruselt – vanast klassiruumist,

mis oli lukus olnud juba aastakümneid. Ta võttis taskulambi ja ronis üles. Iga aste nagises,